Lapse aitab eliitkooli vassimine

Pole teada, kui paljud neist reaalselt ka kesklinna elanikud on, kuid ihaldatud koolide juhid hindavad päris ja nn libaelanike suhteks 1/3 : 2/3. Lapsevanemaid kannustab registriandmetega mängima soov panna laps õppima mõnda mainekasse kooli. Praegune situatsioon, kus koolid katsetega omale õpilasi valida ei tohiks ning ainsaks vastuvõtukriteeriumiks on samas koolis juba õppiv õde või vend ning tulevase õpilase elukoht võimalikult kooli lähedal, ongi vesi registrimöllu veskitele.

Lapse elukoha vahetamine on lihtne - tuleb saada mõne tuttava nõusolek, kes nõustub lapse koos ühe vanemaga enda juurde "sisse kirjutama", esitada vastav taotlus, kus muide on klausel, et esitaja esitab tõeseid andmeid.

Tallinna 21. kooli direkor Naida Toomingas ütleb, et vassimine rahvastikuregistri andmetega lapse kooli saamise nimel on väga tavaline. Tallinna kõige suurema kooli juht Toomingas ütleb, et julgelt pooled tema kooli õpilastest ei ela tegelikult kooli teeninduspiirkonnas, kuigi sinna sisse kirjutatud nad on. "Jah, on kuulda ka, et pakutakse vastavat teenust lapsevanematele. Siin ümbruses on vanemad majad, neis elavad eakad inimesed, kes ei ütleks ära väikesest lisasissetulekust…," sõnab ta.

"Reaalselt elab vanalinnas 8-10 esimese klassi last," ütleb Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur. Tema juhitud kool peaks teenindama vana- ja kesklinna lapsi, kuid on puupüsti täis ning igal hommikul ummistavad kooliesise õpilasi kooli toovate vanemate autod.

Tallinna haridusameti vanemspetsialist Urmas Sadam ütleb, et ebatäpsused rahvastikuregistri andmetes on suur probleem. "Veerand kuni pool rahvastikuregistri andmetest on ebatõesed," räägib mees, kelle igapäevane töö on Tallinnas laste koolikohustuse täitmise jälgimine.

Pikemalt loe tänasest Äripäevast. Vajadusel osta päevapilet või telli leht siit.