Maksuvõlglasi sigineb juurde

1000euroste arvete deklareerimise mõju

Kreedix OÜ juht Marie Rosin märkis, et esialgse hüpoteesina võib oletada, et maksuvõlglaste arvu kasvu põhjus on eelmise aasta lõpus kehtima hakanud 1000euroste arvete deklareerimise nõue. Ta selgitas, et kuigi käibedeklaratsiooni lisa on aidanud suurendada käibemaksu laekumist ning vähendanud fiktiivsete arvete osatähtsust, siis numbrite põhjal on kasvanud nende ettevõtete osa, kellel on probleeme rahavoogude juhtimisega. Seda, kas käibedeklaratsiooni lisa on tõesti põhjustanud ettevõtetele raskusi ning seetõttu on maksuvõlgades ettevõtete arv tõusnud, vajab Rosina sõnul põhjalikumat analüüsi.

Ka Kreedixi statistika näitab maksuvõlgadega ettevõtete arvu tuntavat kasvu. “Kui märtsis oli võlgnevustega ettevõtteid umbes 17 500 ja võlasumma kokku 280 190 267 eurot, siis juuni seisuga oli võlgadega ettevõtteid 28 447 ja võlasumma 323 421 156 eurot,” kommenteeris Rosin.

Krediidiinfo statistikast nähtub, et maksuvõlgadega ettevõtete osatähtsus on suurenenud pea kõikidel tegevusaladel, ent suurim on see majutuse ja toitlustuse, ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Majutus ja toitlustus on teistest valdkondadest pea kaks korda suurema krediidiriskiga, seal on igal neljandal ettevõttel suur võla tekkimise oht.

Maksehäiretega ehk teistele ettevõtetele võlgu olevate ettevõtete arv jätkas aga mõõdukat vähenemist, neid on kokku 2125 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Suurim maksehäirete kasv oli mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kus võrreldes mullusega tõusis maksehäire summa pea seitse korda – 1 986 000 eurolt 15 107 000 eurole.

Mäetööstuse ja töötleva tööstuse puhul mängivad maksehäirete summa kasvul suurt rolli tõsised raskused nendes sektorites, mis on kaasa toonud massilised koondamised ja võlad teistele ettevõtele. Kohtla-Järve väetisetööstus Nitrofert on tänavu koondanud 426 inimest, Eesti Energia teatas 200 inimese koondamisest ning VKG koondas Eesti Energialt ostetava liiga kalli põlevkivi ja pitsitava kaevandamismahu tõttu pea 300 inimest. Ida-Virumaa, kus koondamislaine on kõige valusamalt üle käinud, on ka kõige suurema maksehäirete osakaaluga maakond. Jäger nentis, et paraku on Ida-Virumaa seda esikohta juba aastaid hoidnud.

Kinnisvara alal seis parem

Positiivsena tõi Jäger aga esile, et kinnisvarasektor on kenasti joonele saanud ning maksehäirete summa on märgatavalt kahanenud. Kui mullu moodustas kinnisvara tegevusala enam kui poole kogu võlasummast, siis tänavu esimesel poolaastal vaid 2 protsenti.