- OMX Baltic0,68%316,19
- OMX Riga−0,48%960,13
- OMX Tallinn1,09%2 169,93
- OMX Vilnius0,26%1 507,37
- S&P 500−0,38%7 718,6
- DOW 30−0,51%53 414,25
- Nasdaq −0,29%26 506,99
- FTSE 1000,00%10 831,09
- Nikkei 2251,26%65 020,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%99,69
- OMX Baltic0,68%316,19
- OMX Riga−0,48%960,13
- OMX Tallinn1,09%2 169,93
- OMX Vilnius0,26%1 507,37
- S&P 500−0,38%7 718,6
- DOW 30−0,51%53 414,25
- Nasdaq −0,29%26 506,99
- FTSE 1000,00%10 831,09
- Nikkei 2251,26%65 020,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%99,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühistupanga nipp on uus normaalsus
Eks see ärimaastik on nagu Šveitsi juust – käid mööda käike ja kui tuleb tupik ette, võtad teise käigu. Ja nii tuleb minna.
kiirlaenupakkuja Credit Invest juhatuse liige
Ehkki Eesti Ühistupank ei ole finantsinspektsioonilt veel tegutsemiseks luba saanud, teatas pank esimesele ettevõttele laenu andmisest. Üle-eelmisest aastast alatest peavad krediidi andjad ja vahendajad taotlema eraisikutele laenu andmiseks tegevusluba. Äriühingutele laenu andjaid finantsinspektsioon ei reguleeri.
Nii sai ühistupank enne tegevusloa saamist ühe tegevusega alustada. „Meie pikem eesmärk on ikkagi pangaks saada. See on vahepealne tegevus,“ ütles Eesti Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen. „Kuna meil on kapital kokku kogutud, peame seda ka käibesse laskma ja oma tegevuskulusid tagasi teenima. See on loogiline samm,“ jätkas ta.
Seadus kaitseb tarbijaid vastutustundetu laenamise eest
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eesmärk on avalikest huvidest lähtuvalt vastutustundetu laenamise piiramine ja sellest tulenev efektiivsem tarbijate kaitsmine, kehtestades tarbijakrediidi andjatele tegevusloa nõude ning allutades nad tõhusale järelevalvele.
Ettevõtjad, kes annavad krediiti üksnes juriidilistele isikutele, ei kuulu krediidiandjate ja -vahendajate seaduse reguleerimisalasse ega kuulu ka finantsinspektsiooni järelevalve alla. Seega võib kinnitada, et avalik-õiguslikud normid laenude väljastamisele on oluliselt rangemad tarbimiskrediidi valdkonnas kui laenude väljastamisel äriühingutele, milline regulatsioon põhineb valdavalt eraõigusel (võlaõigus).
finantsinspektsiooni juhatuse liige
Ka kiirlaenupakkuja Credit Invest on jäänud pärast seadusemuudatust ärilaenu pakkujaks. Eraisikutele laenuandmiseks nemad luba ei taotlenudki ning reklaamivad end nüüd Ärilaenu nime all.
Ettevõtte juhatuse liige Fred Häling ei võtnud seisukohta, kas krediidiandjana tasubki pigem keskenduda ärilaenudele ja tegevusluba mitte taotleda. Tema sõnul tasub tegeleda kõigega, millega on tahtmist tegeleda. „Eks see ärimaastik on nagu Šveitsi juust – käid mööda käike ja kui tuleb tupik ette, võtad teise käigu. Ja nii tuleb minna. See on kõikide äridega nii,“ sõnas ta.
Turg on puhastunud
Nii Mathiesen kui ka Häling ütlesid, et tarbijatele laenu andmise reguleerimine oli mõistlik. „Ettevõtjate puhul on justkui kaks professionaalset osapoolt omavahel tehingusuhtes,“ rääkis Mathiesen ja lisas, et eraisikud võivad olla väga erineva taustaga, mistõttu on vaja nende puhul rohkem kontrollida, et klient nii laenu- kui ka investeerimise tingimustest aru saab.
„Hea on, kui on mingisugune ühtlustatud kord finantsturgudel, et kaitsta nõrgemat osapoolt. Aga kindlasti on ettevõtluses tegelevad inimesed teine seltskond, kes tegutseb teistes raamides. Siin ongi teised reeglid,“ jätkas Mathiesen.
Hälingi sõnul pooldas temagi muudatust. „See läks ikka täitsa jamaks, mis siin hakati tegema. Tulid suvalised ettevõtted ja jumal teab kustkohast võeti raha,“ kirjeldas ta, mis toimus enne seda kiirlaenude turul.
Ta ütles, et äriühingutele laenamise puhul ei peaks nii väga kartma seda, mis turul ilma seda reguleerimata toimuma hakkab. „Kui on võetud suvaline riiulifirma, millel pole mingisugust tegevust, peab vaatama ikkagi juhatuse liige ise peeglisse, mida ta teeb ja kuhu ta oma raha paneb. Äriga on ju lihtne – äri läheb pankrotti.“
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi oli Eestis autot ostes või müües üsna selge, kust otsingut alustada – üks automüügiportaal oli kujunenud sedavõrd harjumuspäraseks, et alternatiividele polnud suurt põhjust mõeldagi. Nüüd on aga pilt muutumas. Autod on liikunud üha enam nii uutesse müügikanalitesse kui ka automüüjate enda veebilehtedele ning valikuid tasub teha mitmest kohast.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
6
Riik läks mõlema firma vastu Eestis kohtusse
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Riik läks mõlema firma vastu Eestis kohtusse
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele