Kümne suurima eelmisel aastal pankrotistunud ettevõtte seas oli enim hulgikauplejaid, selgus Creditinfo uuringust.

- Rõivakauplus Seppälä on üks eelmise aasta suurimatest pankrotistujatest.
- Foto: Raul Mee
Eelmisel aastal kuulutati püsiv maksejõuetus välja 343 äriühingul, mis on 2,4% ehk 8 ettevõtte võrra rohkem kui aasta tagasi, selgus Creditinfo pankrottide paneeluuringust. Vaatamata väikesearvulisele tõusule püsib pankrotistumise tase endiselt madal ja Creditinfo hinnangul jätkub sama trend tõenäoliselt ka 2018. aastal. Maksejõuetutest äriühingutest 199 juhul pankrot rauges varade puudumise tõttu.
Keskmiselt pankrotistus 2017. aastal 1,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta. Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus ja toitlustussektor ning töötlev tööstus. Traditsioonilisest esikolmikust langes esmakordselt välja ehitussektor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kümnest suurimast 2017. aastal pankrotistunud ettevõttest kolm tegutses hulgikaubanduses, kaks töötlevas tööstuses, samuti kaks ehituses ning kaks ka veonduse ja laonduse tegevusalal. Suurim pankrotistunud ettevõte Spratfil AS tegeles kala ja kalatoodete tootmisega.
Koguni 18 protsendil ettevõtetest ei olnud vahetult enne pankrotistumist maksuvõlgasid ega maksehäireid ning nende ettevõtete peamised majandusnäitajad olid rahuldavad. Pankrotistunud ettevõtete summaarsed maksuvõlad ja maksehäirete summad on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud.
Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Läänemaa ja Ida-Virumaa, kus pankrotistus vastavalt 4 ja 2,5 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ning madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad Lääne-Virumaa, Rapla- ja Järvamaa, kus pankrotistus vastavalt 0,3, 0,5 ja 0,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud.
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”