Venemaa julgeolekuteenistus tahab murda Telegrami

Roskomnadzor pöördus kohtusse Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB avalduse peale, kes väidab, et Telegram Messenger Limited Liability Partnership ei täida talle kui infolevi korraldajale ette pandud kohustusi, vahendas amet oma pressiteates. Nimelt nõuab eriteenistus juurdepääsu Telegrami sisule ehk kasutajate sõnumitele.

Roskomnadzor andis 20. märtsil Telegrami omanikule Pavel Durovile 15 ööpäeva, et ta annaks eriteenistusele üle Telegrami kasutajate sõnumite dešifreerimise võtme ja võimaldaks FSB-l seal operatiivjälituslikku tegevust. Sellele nõudele eelnes Venemaa Ülemkohtu otsus, millega lükati tagasi Telegrami avaldus tunnistada eriteenistuse selline nõue seadusevastaseks.

Sõnumikeskkonna looja Durov teatas, et Telegram ei võimalda eriteenistusele oma kasutajate sõnumite üle kontrolli. „Ähvardused Telegram blokeerida, kui me ei anna välja kasutajate isiklikke andmeid, ei kanna vilja. Telegram austab endiselt eraelu vabadust ja puutumatust,“ säutsus Durov Twitteris.

FSB väidab omakorda, et järgib Konstitutsioonikohtu seisukohta, mille järgi sõnumikeskkondade kirjavahetus ei kujuta endast „hoitavat saladust, millele juurdepääsuks oleks FSB-l vaja eraldi kohtuluba“.

Tegemist on nn Jarovaja (duumasaadik Irina Jarovaja nime järgi – toim.) terrorismivastase seadusega, mis kohustab side-, kiirsuhtlus- ja sotsiaalvõrgustike operaatoreid säilitama kogu informatsiooni vestluste sisu ja kasutajate kirjavahetuse kohta ning võimaldada sõnumeid julgeolekuasutustel dešifreerida.

Kuidas saab FSB Telegramilt võtmed kätte?

Suurem osa Telegrami ja ka teiste suhtluskeskkondade sõnumitest käib šifreerituna läbi ettevõtte serverite. Ilma šifrivõtmeta ei saa aga eriteenistused kasutajate sõnumitele ligipääsu, kuigi näiteks kahtlusaluse nutitelefoni sisse murdes on neil need võimalused vabalt käes.

Selliste sõnumite jälgimiseks on võimudel vaja liigipääsu sõnumiliiklusele ja võtmetele. Võtit aga saab kahel moel.

On nn ameerika variant – palgata häkkerid, kes võtavad võtme üle nii, et seda ei tea omanikud ega kasutajad. Just nii tegutsevad Edward Snowdeni väitel USA julgeolekuteenistused.

Ja siis on nn hiina variant, kus küsitakse teenusepakkujalt võtit otse, ning koostööst keeldumise korral keelatakse teenus.