Anvelt ettevõtjatele: ärge minge ära!

Eelmisel nädalal tegi siseminister Andres Anvelt teatavaks tegevuskava, mida peaks tegema ebaseadusliku tööjõu kasutamise vähendamiseks. Nii tegevuskava kui ka valitsuse otsus sisserändekvooti mitte suurendada tekitas ettevõtjates pahameelelaviini, peamiselt sellepärast, et valitsus pole nende arvamusi sugugi arvestanud. Nii teatasid et tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda, et kuna nende varasemaid ettepanekuid pole töörände lihtsustamiseks arvestatud, pole nüüd enam mõtet töörühmas osaleda.

Postimees kirjutas, et Anvelti sõnul ei tohiks tööandjate keskliidu, kaubandus-tööstuskoja ja teenusmajanduse koja esindajad mitte mingil juhul töörühmast välja jääda. „Teen teile taas üleskutse töörühma töösse ka edaspidi panustada,“ ütles minister. 

Anvelt märkis, et valitsus on järjepidevalt otsinud tasakaalustatud lahendusi Eesti tööjõuturule spetsialistide kaasamiseks. Ta tõdes, et peamiselt on sisserändepoliitika keskendunud spetsialistide kvoodi alt välja toomisele, mitte kvoodi täieliku kaotamisele. Loe pikemalt Postimehest, mida Anvelt tööandjatele vastuseks ütles.

Sisserände kvoodi jäikus ja tööjõuprobleem on tööandjate üks peamisi probleeme Eestis. Kui eelmisel aastal täitus sisserändekvoot juba poole aasta pealt, täitub see sel aastal veelgi kiiremini. Valitsus küll tegeleb teemaga, ent mitte nii, nagu ettevõtjad seda sooviksid. Nii on praegu riigikogus lugemisel välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu, mille järgi tuuakse kvoodi alt välja vaid osad spetsialistid ja ajutise tööloa võimalust pikendatakse üheksalt kuult aastani. Ettevõtjate seisukoha järgi peaks kvooti suurendama üleüldse ja ajutist töövõimalust peaks pikendama vähemalt kahe aastani.

Lisaks sisserändeküsimustele tahab siseministeerium kehtestada ka paar karmi meedet nende ettevõtjate vastu, kes jäävad vahele ebaseadusliku tööjõu kasutamisega. Nendeks sammudeks on:

Seaduse jõustumisel muutuks praeguste plaanide järgi sanktsioonimäär ettevõtjale, kes jääb ebaseadusliku tööjõu kasutamisega vahele, 32 000 euro suuruseks. Praegu on sanktsioonimäär kõigest 3200 eurot.Lisaks trahvi suurendamisele tahab siseministeerium muuta riigihankeseadust nii, et kui kedagi on karistatud ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest, siis on peatöövõtjal kohustus karistatud ettevõte riigihanke menetlusest kõrvale jätta.Kui selgub, et mõni ettevõte kasutab ebaseaduslikku tööjõudu regulaarselt, kehtestatakse nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule majandustegevuse piiranguid. See on kavas kui äärmuslik meede.Välismaise renditööjõu puhul kehtestatakse kohustus töötajad politseis registreerida.