Sikkut: uus kindlustus ei tõsta maksukoormust

Üks võimalus selleks, et maksukoorem ei kasvaks, on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset, märgib Sikkut. Ta rõhutab, et ettepaneku kohaselt saavad tööandjad kindlustusest kaitse suurte kahjunõuete vastu ning töötajatele hüvitatakse tekkinud kahjud senisest lihtsamalt.

Eestis registreeritakse aastas 4500-5000 tööõnnetust, seejuures on 1200 tööõnnetuse tagajärg raske kehavigastus. Igal aastal hukkub töökeskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud vältida. Tööõnnetuste tagajärjel jääb aastas tegemata 1,3 miljonit töötundi. Keskmise tööõnnetuse kulu ühiskonnale on ligi 16 000 eurot.

Tööõnnetuses kannatanu võib kaotada tervisekahjustuse tõttu olulise osa oma sissetulekust ja selle kompenseerimiseks puudub efektiivne hüvitamise süsteem, selgitas minister. Kuna tööandjate praegune motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ennetada, on piiratud, siis muidugi võiks tema sõnul töökeskkonda parandada tugev riigipoolne järelevalve, kuid sotsiaalministeerium paneb ette just teist võimalust - tööõnnetuskindlustust, mis toimiks erakindlustuse põhimõttel.

"Lisaks sellele, et pakume välja lahendusena kindlustuse, oleme avatud ka teistsugustele ettepanekutele. Tuleb saavutada lai ühiskondlik kokkulepe, kus kõik osapooled - töötajad, tööandjad, valitsus - seda ideed toetavad."

Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul oleks tööandja aastakulu tööõnnetuskindlustusele 5-200 eurot töötaja kohta, sõltuvalt tegutsemisalast. Näiteks jäätme- ja saastekäitluses oleks kulu ligi 160 eurot, töötlevas tööstuses ligi 140 eurot, info- ja sidevaldkonnas aga 6 eurot.