Mis juhtub asteroidist tabatud Eestiga

Õnneks on selle tõenäosus üliväike. Selliseid asteroide kukub Maale umbes kord miljoni aasta jooksul.

Aga viie kuni kümne meetri suurused taevakehad tabavad Maad keskmiselt korra aastas. Nende plahvatamisel tekkinud energiahulk on võrreldav Hiroshimale heidetud tuumapommi plahvatuses vabanenud energiaga (võrdne umbes 15 000 tonni trotüüli plahvatusjõuga), kuid Maale ja selle elustikule tervikuna ei avalda need sündmused mingit mõju.

50-meetrise läbimõõduga objektid tabavad Maad keskmiselt kord tuhande aasta jooksul. 1908. aasta Tunguusi meteoriidiplahvatus kuulub sellesse kategooriasse. Kilomeetrise diameetriga asteroidid tabavad aga Maad keskmiselt kord miljoni aasta jooksul.

Asteroidi ja Maa kokkupõrke tagajärgede hindamiseks on Arizona ülikooli teadlased Jay Melosh, Robert Marcus ja Gareth Collins loonud lihtsasti kasutatava abivahendi, mille leiad siit. Kasutaja saab määrata asteroidi kiiruse, massi, läbimõõdu, langemisnurga ning kivimtüübi, millesse kraater tekib.

Oletame, et kilomeetrise läbimõõduga raudmeteoriit siseneb Maa atmosfääri kiirusel 20 km/s ning langeb maapinna poole 45-kraadise nurga all ja tabab Tallinna kesklinna. Mis juhtub?

Meteoriit laguneks atmosfääris tükkideks, kuid suure kiiruse tõttu tuleks ta sellest praktiliselt ilma aeglustamata ühe raksuga läbi. Tekkinud plahvatuse käigus eralduks 5,24 korda 10 astmes 20 džauli energiat. Võrreldava plahvatuse korraldamiseks oleks vaja üle saja tuhande megatonni trotüüli.

Maailmale tervikuna ei oleks mõju pikas perspektiivis väga suur, kuid Eestile on tegemist totaalse katastroofiga. Tallinna asemel haigutaks 19-kilomeetrise läbimõõduga ning umbes seitsme kilomeetri sügavune plahvatuskraater.

Plahvatuse tagajärjel tekib 13-kilomeetrise läbimõõduga tulekera, mis püsiks üle kolme minuti. Tallinnast umbes 185 kilomeetri kaugusel Tartus saaksid inimesed kolmanda astme põletushaavu, ajalehepaber ning isegi muru ja lehtpuud süttiksid. Lisaks põhjustab plahvatus 8-magnituudise maavärina Richteri skaalal, mis Tartuni jõuaks 36 sekundit peale kokkupõrget. Tekkinud maavärin on piisavalt võimas, et suur osa linnast maatasa teha.

Lisaks tulele ja maavärinale aitab totaalset hävingut kindlustada umbes kümme minutit peale plahvatust kohale jõudev lööklaine, mille väljenduseks on tuul, mis puhub umbes sada meetrit sekundis.

Terves Tartu linnas poleks ühtegi terveks jäänud hoonet. Püsti on vaid mõned üksikud räsitud puud ning kõikjal möllaks tulekahju. Stockholm, Helsingi ja Peterburi saavad aga lisaks eelmainitule tunda hävitavat tsunamit. Plahvatuskohalt minema löödud vesi tulvab kiirelt Tallinna poole tagasi ning lööb tekkima hakanud ringvalli augud, mille tagajärjel tekiks Tallinna kohale sügav merelaht. Ringvalli jäänustest moodustuksid aga Naissaare ja Aegna asemel uued meresaared.

Vaata ka artiklit "Asteroidid – mis need on?"