Ametiühingute Keskliit peab uut eelnõu kõlbmatuks

Eelnõu jätab reguleerimata paljud töösuhete aspektid, mis toob kaasa väga palju vaidlusi.

"Ministeerium soovib sellega vähendada töötajate võimalusi end kaitsta, sest töötajale on kohtusse pöördumine väga kulukas ja aeganõudev,” rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga.

Kuigi ministrid ja ametnikud teevad suuri sõnu kollektiivlepingute soodustamisest, hakataks neid eelnõu jõustumisel vähem sõlmima.

"Verbaalse suitsukatte varjus püüavad justiits- ja sotsiaalministeerium õõnestada töötajate solidaarsust ja anda võimaluse vähendada kollektiivlepinguga töötajate tagatisi veelgi," märkis ametiühingu juht.

Taliga hinnangul on sisutühi ka jutt töötajate turvalisuse suurendamisest. Töötuskindlustushüvitist sai 2006. aastal vähem kui 15% kõigist töötutest, seega kindlustushüvitise suurendamine 10 protsendipunkti võrra töötute elu turvalisemaks ei muuda. Riigi töötutoetuse tõus ILO nõutud miinimumtasemele on ebamäärasesse tulevikku lükatud lubadus.

Taliga arvates vähendaks väga keeruline eelnõu veelgi tööandjate seaduskuulekust. Ainuüksi selleks, et uuest seadusest arugi saada, peaks enamik väikeettevõtteid palkama tasemel juristi. See on kallis, mistõttu seaduserikkumiste arv kasvaks hüppeliselt.

Töölepinguseaduse eelnõu viletsast kvaliteedist annavad EAKLi väitel tunnistust väga halb eesti keel, loogikavead struktuuris ning vastuolud pealkirjade ja sätete sisu vahel. Kuigi seletuskiri peaks selgitama ja põhjendama eelnõus kavandatud muudatusi, püüavad autorid selles maha vaikida mitut töötajate ja ametiühingute õiguste kärbet.

"Ilmselt on nende arvates tegemist nii tühiste asjadega, mis ei vääri mainimistki. Väheusutav, et nad ise oma räigete rünnakute pärast piinlikkust tundma hakkasid," sõnas Taliga.