Elu pikendamise saladus peitub insuliinis

Harvardi ülikooli arstiteaduskonna teadlased modifitseerisid ümarussi (Caenorhabditis elegans) geene nii, et neil tekkis kehas vähem insuliini. See omakorda aktiviseeris geeni SKN-1, mis kontrollib keha kaitsereaktsioone vabade radikaalide vastu. Selle geeni suurema aktiivsuse tulemusel elasid ussikesed kauem.

Insuliin tekib inimese kõhunäärmes ning aitab lagundada veresuhkrut energiaks ning mängib seega üliolulist rolli rakkude funktsioneerimises.

Harvardi ülikooli patoloog Keith Blackwell avaldas artikli sellest avastusest ajakirja Cell värskes numbris. Tema sõnul võib insuliin teatud tingimustel kärpida keha kaitsevõimet oksüdatiivse stressi vastu. Ussikeste ja inimeste puhul on see kaitsevõime üpris sarnane.

„Sellel avastusest võib olla mitmete haiguste, näiteks diabeedi ja südamehaiguste puhul. Põhiline järeldus on aga selles, et me leidsime midagi uut, mis mõjutab eluiga ja vananemist.”

Ümarusse kasutavad teadlased uuringutes väga sageli, sest nende genoom on vägagi sarnane inimese genoomile. Nüüd jätkatakse katseid imetajatel.

Varem on korduvalt eksperimentidega tõestatud, et ussikestele, rottidele ja ahvidele antava toidukoguse vähendamine võib pikendada nende eluiga. Samas pole andmeid, et see annaks efekti ka inimestel.

Kuid näiteks USAs on kalorikärpijate ühing, mille liikmed usuvad, et kui päevas tarbida vähem kui pool soovituslikust 2000 kalorist päevas, võib nii kutsuda kehas esile füsioloogilisi muutusi, mis aeglustavad vananemisprotsessi.