Kärpekava suurus on veel otsustamata

"Väga konkreetne kokkuhoiukava suurus on pool miljardit tegevuskulusid ja teiseks on rahapuudusel umbes pool miljardit kulude ajatamist," loetles ta ja lisas, et kui maksutulud ei laeku loodetud tempos, lükatakse kulusid edasi.

"Neid kokkuhoiumeetmeid on veel, mis peaksid defitsiiti vähendama," arvas Ligi ja selgitas, et valitsus pole veel meetmete aruteluni jõudnud. "Igal juhul on need avaliku sektori defitsiidi meetmed väga mitmekesised," rääkis Ligi.

Peaminister Andrus Ansip ütles, et kuna valitsus pole kava veel arutanud, ei saa ka rääkida selle valitsusepoolsest toetusest või mitte toetamisest. Tema sõnul on diskuteeritav isegi kärpeplaani maht - kas miljard, poolteist miljardit või ainult pool miljardit krooni.

Samas on 500 miljoni krooni suurune täiendav valitsussektori kokkuhoid Ansipi sõnul hädavajalik ja möödapääsmatu.

Rahandusministeeriumi teatel on nad paranduste tegemiseks tagasi saatnud seitsme ministeeriumi 2010. aasta eelarveprojektid. Mitme ministeeriumi puhul on kava tagasi saadetud korraldusega tuua projektis eraldi välja põhieelarve ning lisataotlused. Samuti pole kõik ministeeriumid hakkama saanud üheksaprotsendilise personalikulude kärpega.

Kultuuri- ja välisministeerium esitasid parandatud eelarveprojekti rahandusministeeriumile eilseks.

Põllumajandus- ning haridus- ja teadusministeerium saatsid aga vastuse, et ei plaani projekti muuta.

Omapoolset tagasisidet pole andnud veel kaitse-, keskkonna- ja sotsiaalministeerium. Kelle parandused rahandusministeeriumini ei jõua, neil võetakse piirsummadesse jäämise teema üles läbirääkimiste käigus ning vajadusel hilisemalt ka valitsuskabinetis, teatas rahandusministeerium.

Esmaseid eelarveläbirääkimisi alustatakse pärast seda, kui rahandusministeerium on kõikide ministeeriumide korrigeeritud eelarvekavade alusel info kokku pannud.

Oleme suutnud majanduskriisis riigi rahandust korras hoida, ütles peaminister Andrus Ansip eile. Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige väiksem, 4,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, lisas ta.

"Nendel pingutustel, ohverdustel, mis rahvas on teinud, on olnud tagajärjed, need kannavad vilju juba praegu, enne veel, kui me oleme eurotsooniga liitunud," sõnas Ansip. "Oleme kriisis väga hästi hakkama saanud," ütles ta.

Eesti riigil on reservides vahendeid, samal ajal kui väga paljud riigid otsivad laenuturgudelt hirmus kalli hinnaga raha, märkis Ansip.